26.04.2011 - 09:40:56

Duisburg-Esseni ülikooli pressiteade. Uus projekt muudab tõlked paremaks

Oskuskeelte kasutamine
[28.03.2011] Interdistsiplinaarsed projektid, liituvad ettevõtted ja üha uued erialavaldkonnad on teadmistepõhises ühiskonnas tavapärased. Siiski valitseb nendes valdkondades Paabeli segadus, sest omavahel kohtuvad erinevad oskuskeeled. Tuntud sõnaraamatud ja oskussõnastikud ei aita siinkohal edasi. Paljud ootavad abi omaenda sõnastikust, mis peaks mõistetesse selgust tooma. Tegelikkuses on tõhusa sõnastiku koostamine tihtipeale oodatust raskem ning paljudel ei lähe see korda. Asjakohased teadmised töötatakse välja kaheaastase projekti käigus pealkirjaga „Konstruktsioonisõnastikud oskuskeeleõppes“, Ko[Gloss]. Projekti teostavad koostöös Tartu Ülikool, Ventspilsi Kõrgkool Lätis ja Vilniuse Ülikool Leedus ning seda koordineerib Duisburg-Esseni Ülikool Saksamaal.

Ko[Gloss] uurib seda, kuidas saab eesti, läti, leedu ja saksa keeles koostada suhteliselt lihtsate vahenditega paralleelseid oskussõnastikke. Projekti eesmärgiks ei ole aga ainult valmis sõnastike kasutamine. Juba meetodi omandamine ise peaks suurendama nii oma kutsetöös keeltega kokkupuutuvate inimeste, näiteks tõlkijate, kui üliõpilaste keelelist pädevust. Nii saavad nad kiiresti ja iseseisvalt omandada üha uusi oskuskeeli. Näitena valisid projektis osalevad partnerid teema ‚Konjunktuur ja majandusareng‘ – maailmamajanduse kriis ei ole ju veel möödas.

„Me tahame lüüa kaks kärbest ühe hoobiga“, ütles projektijuht prof. dr. Ulrike Haß. „Esiteks vahendada erialaselt rakendatavaid teadmisi sõnastiku koostamise kohta ning teiseks parandada õppijate ja kommunikatsioonivaldkonnas töötavate inimeste keeleanalüüsi oskust tegevusõppe kaudu.“

Meetod koosneb kolmest etapist: vastavasisuliste erialatekstide kogumine, nende analüüsimine professionaalse, vabalt kättesaadava tarkvara abil ja viimaks (oskus)keelte dokumenteerimine laialdaselt kasutatavas e-õppe süsteemis Moodle, millel on olemas sõnastiku koostamise funktsioon. „Nii saab nautida veebisõnastike eeliseid, ilma et peaks ise tarkvaratehnikasse süübima“, selgitas Ulrike Haß. Sel ajal, kui terminiloendid seminaride käigus aina pikenevad, saab neid juba samaaegselt kasutada ja täiendada tööalase kasutamise käigus.

Peamiseks asjaoluks, miks oskuskeeltes tekib segadus, ei ole enamasti erialaterminid, mille tähendust saab mõnikord siiski järele vaadata. Probleeme tekitavad fraasid – konjunktuuriaruannete koostamisel või tõlkimisel kasutatakse sageli verbaalkonstruktsioone nagu „surve valuutakursile“, „langus ulatub“ või „turgusid negatiivselt mõjutama“, mida ei ole lihtne tõlkida. Eriti tähtis on õppida selliseid konstruktsioone erialases kasutuses ära tundma ja kirjeldama.

Projekti, mida Euroopa Liit alates 2011. aasta jaanuarist elukestva õppe programmis toetab, saab rakendada põhimõtteliselt kõigi keelte ja erialavalkondade puhul. Eriti tähtis on see väikeste ja uute Euroopa keelte – eesti, läti ja leedu keele jaoks, kes soovivad omaenda oskuskeeli arendada ja ajakohastada, mitte lasta ülemaailmselt kasutataval inglise keelel neid üle võtta. Saksa keel on ajaloolistel põhjustel ühendavaks lüliks ning on ka projekti läbiviimise keel.

Edasine teave: http://www.kogloss.eu
Prof. Dr. Ulrike Haß, tel. 0201/183-3369, ulrike.hass@uni-due.de
Toimetus: Katrin Braun, tel. 0203/379-1488
Kõik Duisburg-Esseni Ülikooli pressiteated leiate aadressil:
http://www.uni-duisburg-essen.de/de/presse/pm.php

Pressikeskuse kodulehekülg:
http://www.uni-duisburg-essen.de/de/presse/